■
ballooni rebenemine;
■
nägemise kadu;
■
soolte isheemia;
■
soole nekroos;
■
soole obstruktsioon;
■
harusoone oklusioon;
■
seadme metallosa purunemine;
■
tuhara klaudikatsioon;
■
südame tamponaad;
■
kateetri purunemine;
■
tserebrovaskulaarne sündmus (CVA) / insult;
■
psüühilise seisundi muutus;
■
koagulopaatia;
■
kongestiivne südamepuudulikkus;
■
kontrastainest tingitud mürgistus;
■
üleminek kirurgilisele korrigeerimisele;
■
veresoonekahjustus, mis võib teha vajalikuks ülemineku
avatud korrigeerimisele;
■
surm;
■
paigaldamisraskused / paigalduse ebaõnnestumine;
■
aordi ja ümbritsevate veresoonte dissektsioon, perforatsi-
oon või ruptuur;
■
emboolia;
■
endolekked;
■
ülemäärane või sobimatu kokkupuude kiirgusega;
■
ekstrusioon/erosioon;
■
stentsiiriku sisestamise ebaõnnestumine;
■
reiearteri neuropaatia;
■
fistul (sh aortobronhiaalne, aortoenteeriline, aortoösofa-
geaalne, arteriovenoosne ja lümfisüsteemi fistul);
■
seedetrakti veritsus/tüsistused;
■
kuse-suguteede tüsistused;
■
hematoom;
■
hemorraagia/veritsus;
■
hüpotensioon/hüpertensioon;
■
infektsioon või palavik;
■
raskused sisestamisel või eemaldamisel;
■
interkostaalne valu;
■
intramuraalne hematoom;
■
jala/jalalaba turse.
6. Patsientide valimine, ravi ja seadme valimine
6.1. Patsientide valimine
Patsientide valikul tuleb muu hulgas arvestada järgmisi tegureid:
■
patsiendi vanus ja oodatav eluiga;
■
kaasuvad haigused (nt südame-, kopsu- või neerupuudulikkus enne operatsiooni, rasvtõbi vms);
■
avatud kirurgilise korrigeerimise sobivus patsiendile;
■
patsiendi anatoomia sobivus endovaskulaarseks korrigeerimiseks;
■
kahjustuskolde ruptuuri oht võrreldes endovaskulaarse korrigeerimise ohtudega;
■
üld-, regionaal- või lokaalanesteesia taluvus;
■
sisenemiseks kasutatava niude- või reiearteri morfoloogia (nt tromb, kaltsifikaat või looklevus), mis ühildub veresoonde
sisenemise meetodite, seadmete ja lisatarvikutega;
■
kopsupõletik;
■
implanteerimisjärgne sündroom;
■
protseduurijärgne veritsus;
■
protseduuriaegne veritsus;
■
proteesi laienemine;
■
proteesi infekteerumine;
■
proteesi ruptuur;
■
proteesi tromboos;
■
pseudoaneurüsm;
■
kopsuturse;
■
kopsuemboolia;
■
reaktsioon anesteesiale;
■
neerupuudulikkus;
■
neerutalitluse häire;
■
kordusoperatsioon;
■
hingamishäire või -puudulikkus;
■
retrograadne A-tüüpi dissektsioon;
■
sepsis;
■
seroom;
■
seksuaalne düsfunktsioon;
■
šokk;
■
spinaalne neuroloogiline häire;
■
stenoos;
■
stentsiiriku nihkumine;
■
stentsiiriku valesti paigaldamine;
■
stentsiiriku oklusioon;
■
stentsiiriku ruptuur;
■
stentsiiriku väändumine või paindumine;
■
mööduv isheemiline atakk (TIA);
■
tromboos;
■
koenekroos;
■
vaskulaarne isheemia;
■
vaskulaarne trauma;
■
haava lahtitulek;
■
haava paranemisega seotud tüsistused;
■
haavainfektsioon;
Kasutusjuhend
Eesti
203