Medtronic Valiant Navion Gebrauchsanweisung Seite 223

Visiit
12 kuud (seejärel kord aastas)
1 Ravieelne hindamine tuleb läbi viia kolme kuu jooksul enne ravi algust.
2 Vahekontroll KT-skanni ja rinnapiirkonna röntgeni näol on soovitatav juhul, kui ühe kuu jooksul pärast protseduuri tuvasta-
takse endoleke.
3 Magnetresonantsangiogrammi (MRA) võib kasutada patsientidel, kellel on langenud neerufunktsioon või talumatus kontrast-
aine suhtes
4 I või III tüüpi endolekke korral on soovitatav kasutada kohest sekkumist ja sekkumisjärgset täiendavat järelkontrolli.
11.2. Angiograafia
Angiograafiat on soovitatav kasutada anatoomilise sobivuse määramiseks enne ravi algust (kolme kuu jooksul enne
implanteerimist) keskustes, millel puudub KTA 3D-rekonstrueerimise võimekus. Angiograafiat soovitatakse kasutada ka ravi
käigus, et hinnata anatoomiat ja seadme paigutust.
11.3. KTA kujutised
Enne ravi (kolme kuu jooksul enne implanteerimist) on soovitatav teha KTA skann, et hinnata torakaalse stentsiiriku süsteemi
Valiant Navion sobivust anatoomiaga. Soovitatav on kasutada 3D-rekonstrueerimisega KTA-d patsiendi anatoomia täpseks
hindamiseks. Arst määrab nõutava operatsioonieelse hoolduse patsientide puhul, kes on kontrastaine suhtes allergilised või
langenud neerufunktsiooniga.
KTA-d soovitatakse kasutada ka operatsioonijärgselt kahjustuskollete ja seadme hindamiseks. KT järelkontrolli kolmefaasiline
piltdiagnostikaprotokoll peaks hõlmama täiustamata, kontrastainega täiustatud ja viieminutilise viiteperioodiga skanni. KTA
optimaalsete tulemuste kohta vt tabel 11 (KTA skanni suunised).
■
Filmiseeriad peaks sisaldama kõiki järjestikuseid kujutisi väikseima võimaliku lõigupaksusega (< 3 mm). Ärge kasutage
suurt lõigupaksust (> 3 mm) ega jätke järjestikusi KT-kujutisi või filmiseeriaid välja, kuna vastasel korral ei saa anatoomia ja
seadme näitajate muutusi ajas täpselt võrrelda.
■
Vaja läheb nii kontrastaineta kui ka kontrastainega seeriat vastavate laua asenditega.
■ Lõigu paksus ja intervallid peavad kontrastaineta ja -ainega seeriate puhul olema samad.
■
Ärge muutke patsiendi orientatsiooni ega orientiire kontrastaineta ja -ainega seeriate vahel.
Kontrastaineta ja kontrastainega täiustatud esialgne ning hilisem piltdiagnostika on olulised patsiendi optimaalseks jälgimiseks.
Näiteid aktsepteeritavate piltdiagnostikaprotokollide kohta loetleb tabel 11.
Süstitav maht (cm3 või ml)
Süstimiskiirus (cm3/s või ml/s)
Booluse ajastus
Skanni ulatus
Skanni läbimõõt (FOV)
DFOV (cm)
Skanni tüüp
Pöörlemiskiirus (s)
Lõigu paksus (mm)
Skannimisrežiim
Laua kiirus (mm/pööre)
Intervall (mm)
kVp
mA
Rekonstruktsioon (mm)
11.4. Röntgen
Rinnapiirkonna röntgeniga saab hinnata seadme terviklikkust, näiteks stentsiiriku murdumist või komponentide eraldumist.
Stentsiiriku visualiseerimiseks on soovitatavad posterioor-anterioorsed (PA) ja lateraalsed kujutised. Seadme hindamiseks
veenduge, et kujutistele jääks kogu seade.
Piltdiagnostika modaalsus
Angiogramm
Tabel 11. KTA skanni suunised
100–150
3–4 20 G IV või suurema kaudu (4–5 rasvunud patsientide puhul > 220 naela (99,8 kg))
SmartPrep, carebolus või samaväärne
Rindkerre sisenemise kohast aordi bifurkatsioonini
Suur
24–30
Helikaalne
0,8
≤ 2,5
HS
15
1
120
120 kontrastaineta / 200 kontrastainega uuringuosa puhul
1 (normaalne kehaehitus) kuni 2 (> 220 naela (99,8 kg))
KTA/MRA 2,3
X 4
Rinnapiirkonna röntgen
X
Kasutusjuhend Eesti
2
221