Werbung
Verfügbare Sprachen
Verfügbare Sprachen
est
6 Jäätmekäitlus
Seadmeid REMS Multi-Push, REMS V-Jet TW ja REMS V-Jet H ei tohi pärast
kasutuselt kõrvaldamist visata olmejäätmete hulka. Need tuleb käidelda jäätmena
seadusega ettenähtud korras. Andke vahendite REMS Peroxi, REMS CleanH
ja REMS NoCor osaliselt tühjendatud mahutid erijäätmete kogumiskohta.
Käidelge tühjendatud mahuteid olmejäätmetena.
7 Tootja garantii
Garantiiaeg kestab 12 kuud ja algab hetkest, mil uus toode on esimesele
lõpptarbijale üle antud. Üleandmise kuupäeva tõendamiseks tuleb saata ostu-
dokumendi originaal, millele peab olema märgitud ostukuupäev ja toote nimetus.
Kõik garantiiajal ilmnevad funktsioonivead, mis on tõendatavalt seotud valmis-
tamis- või materjalivigadega, parandatakse tasuta. Toote garantiiaeg ei pikene
ega uuene puuduste kõrvaldamisega. Garantii alla ei kuulu kahjustused, mis
on tekkinud loomulikust kulumisest, asjatundmatu käsitsemise või kasutamise
nõuete rikkumise, tootjapoolsete ettekirjutuste mittetäitmise, sobimatute mater-
jalide kasutamise, ülekoormamise, mitteotstarbekohase kasutamise, enda või
kellegi teise poolt vale remontimise või muu sarnase põhjuse tõttu, mille eest
REMS vastutust ei kanna.
Garantiiteenuseid tohivad osutada ainult firma REMS volitatud lepingulised
töökojad. Garantiinõuet võetakse arvesse vaid juhul, kui toode tuuakse firma
REMS volitatud lepingulisse töökotta, ilma et seda oleks eelnevalt püütud ise
parandada.Asendatud tooted ja osad saavad firma REMS omandiks.
Kohale- ja tagasitoimetamise transpordikulud kannab kasutaja.
Firma REMS volitatud lepinguliste töökodade loendi leiate internetis aadressil
www.rems.de.Riikides, mida seal ei ole nimetatud, tuleb seade viia hooldus-
keskusesse SERVICE-CENTER, Neue Rommelshauser Straße 4, 71332
Waiblingen, Deutschland.Garantii ei piira kasutajale seadusega tagatud õigusi,
eelkõige vigadest tingitud garantiinõuete esitamisel edasimüüjatele, samuti
tahtliku kohustuste rikkumise ja tootevastutuse nõuete osas.
See garantii allub Saksa seadustele, v.a Saksamaa rahvusvahelise eraõiguse
normdokumendid, samuti ei kehti ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise
ostu-müügilepingute kohta (CISG).Selle ülemaailmselt kehtiva tootjagarantii
väljastaja on REMS GmbH & Co KG, Stuttgarter Str. 83, 71332 Waiblingen,
Deutschland.
8 Osade kataloog
Osade kataloogi vt www.rems.de → Downloads → Parts lists.
9 Lisa
Väljavõtted ja märkused tehniliste standardite ja eeskirjade kohta
Joogiveepaigaldiste tehnilised eeskirjad
1)
Euroopa standard EN 806-4:2010 "Joogiveepaigaldiste tehnilised eeskirjad
– 4. osa: Paigaldamine"
Seni kehtinud Euroopa direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta alusel võeti
23.02.2010 vastu Euroopa standard EN 806-4:2010 "Joogiveepaigaldiste tehnilised
eeskirjad – osa 4: Paigaldus", mis pidi kuni septembrini 2010 olema kõigis Euroopa
Liidu riikides riikliku standardi staatuses. Selles standardis määratakse esmakordselt
kindlaks kogu Euroopas kehtivad nõuded joogiveepaigaldiste kasutuselevõtu kohta,
nt nende täitmise, rõhukontrolli, läbipesemise ja desinfitseerimise kohta.
Standardi EN 806-4:2010 6. lõigu "Kasutuselevõtt" punkt 6.1 käsitleb "Hoonesiseste
olmeveepaigaldiste täitmist ja hüdrostaatilist rõhukontrolli". "Hoonesisestele paigal-
distele tuleb teha rõhukontroll. Seda saab teha kas veega, kui seda lubavad riiklikud
õigusnormid, või madalama rõhuga õlivaba puhta õhuga või inertgaasidega. Ei tohi
unustada võimalikku ohtu, mis tekib süsteemi kõrge gaasi- või õhurõhu tõttu." Peale
selle juhise ei sisalda standard EN 806-4:2010 aga mingeid kontrollikriteeriume
õhuga kontrollimise kohta.
Punkti 6.1 alalõikudes on esitatud hüdrostaatilise rõhukontrolli 3 meetodit − A, B ja
C − olenevalt paigaldatud torude materjalist ja suurusest. Kontrollimeetodid A, B ja
C erinevad kontrollimisprotsessi, -rõhu ja -aja poolest.
Lõigu 6.2 "Torude läbipesemine" punktis 6.2.1 on muuhulgas kirjas: "Joogiveepai-
galdist tuleb võimalikult varsti pärast paigaldamist ja rõhukontrolli ning ka vahetult
enne kasutuselevõttu joogiveega loputada." "Kui süsteemi vahetult pärast kasutu-
selevõttu tööle ei panda, tuleb seda regulaarsete ajavahemike tagant (kuni 7 päeva)
loputada." Kui seda nõuet täita ei saa, soovitatakse rõhukontrolli suruõhuga.
Lõik 6.2.2 kirjeldab "Läbipesemist veega".
Lõik 6.2.3 kirjeldab "Läbipesemist vee ja õhu seguga", mille tõhusust suurendatakse
käsitsi või automaatselt tekitatud suruõhulöökidega.
Lõigu 6.3 "Desinfitseerimine" punkt 6.3.1 viitab sellele, et paljudel juhtudel ei ole
vaja desinfitseerida, vaid aitab läbipesemisest. "Joogiveepaigaldised tuleb aga pärast
läbipesemist desinfitseerida, kui vastutav isik või amet selleks kohustab." "Kõik
desinfektsioonid tuleb teha riiklike või kohalike eeskirjade kohaselt."
Lõigus 6.3.2 "Desinfitseerimisvahendi valimine" on kirjas: "Kõik joogiveepaigaldiste
desinfitseerimisel kasutatavad kemikaalid peavad vastama Euroopa standardites
või kui Euroopa standardid ei ole rakendatavad, siis riigistandardites esitatud nõue-
tele vee töötlemisel kasutatavatele kemikaalidele." Lisaks sellele: "Nende desinfit-
seerimisvahendite transport, hoidmine, käitlemine ja kasutamine võivad olla ohtlikud,
seetõttu tuleb täpselt järgida tervishoiu- ja ohutusnõudeid."
Lõik 6.3.3 "Desinfitseerimisvahendite kasutusmeetodid" osutab sellele, et toimida
tuleb desinfitseerimisvahendi tootja juhiste järgi ning et pärast edukalt sooritatud
desinfektsiooni ja selle järel tehtud läbipesemist tuleb proovi bakterioloogiliselt uurida.
Lõpus esitatakse nõue: "Teha tuleb kogu operatsiooni ja uuringutulemuste üksikas-
jade täielik protokoll ning see üle anda hoone omanikule."
Bülletään "Joogiveepaigaldiste tiheduse kontrollimine suruõhu, inertgaasi
2)
või veega" (jaanuar 2011), Zentralverband Sanitär Heizung Klima (ZVSHK),
Saksamaa
Saksamaa jaoks on selle bülletääni lõigus "3.1 Üldist" riiklike õigusnormide juurde
lisatud: Gaaside kokkusurutavuse tõttu tuleb rõhu kontrollimisel õhuga füüsikalistel
ja ohutustehnilistel põhjustel järgida õnnetuste ennetamise eeskirju "Töötamine
gaasisüsteemidega" ja reeglistikku "Gaasipaigaldiste tehnilised eeskirjad, DVGW-
TRGI". Seetõttu on kooskõlas vastavate kutseliitudega ja tuginedes viimati nimetatud
eeskirjadele rõhud kindlaks määratud maksimaalselt 0,3 MPa (3 bar) peale, nii nagu
see kehtib ka gaasijuhtmete koormus- ja tiheduskontrollide puhul. Sellega täidetakse
riiklikke õigusnorme."
Seoses standardi EN 806-4:2010 lõigus 6.1 kirjeldatud rõhu veega kontrollimise
meetoditega A, B ja C määrab bülletään "Joogiveepaigaldiste tiheduse kontrollimine
suruõhu, inertgaasi või veega" (jaanuar 2011), Zentralverband Sanitär Heizung Klima
(ZVSHK), Saksamaa, Saksamaa jaoks järgmist: "Praktilist toimivust ehituskohal
silmas pidades valitakse praktilise katse põhjal modifitseeritud meetod, mida saab
rakendada kõigi ehitusmaterjalide ja nende kombinatsioonide puhul. Et tiheduskont-
rolli käigus oleks võimalik tuvastada ka kõige väiksemaid ebatihedusi, pikendatakse
kontrolli kestust standardis ettenähtuga võrreldes. Kõigi ehitusmaterjalide tihedus-
kontrolli tegemisel veega kehtib alusena kontrollmeetod B, mis vastab standardile
DIN EN 806-4."
Määratakse kindlaks:
Tiheduse kontrollimine inertsete gaasidega (nt lämmastikuga)
"Kõrgemate hügieeninõuetega hoonetes (nt meditsiiniasutustes, haiglates, arstip-
raksistes) võib olla nõutav kasutada inertgaase, et vältida õhuniiskuse kondensatsiooni
torudes." (ei ole võimalik REMSi seadmega Multi-Push).
Tiheduskontroll suruõhuga tehakse, kui
● on oodata pikemat seisuaega enne kasutuselevõttu, eriti kui ümbritseva tempe-
ratuuri oodatav keskmine on > 25 °C, et vältida võimalikku bakterite vohamist,
● toru ei jää ajavahemikul tiheduskontrollist kasutuselevõtuni, nt külmumise tõttu,
tervenisti täidetuks,
● ohus on osaliselt tühja toru ehitusmaterjali vastupidavus korrosioonile
Tiheduskontrolli veega võib teha, kui
● joogiveepaigaldise tiheduskontrollist kasutuselevõtmiseni tagatakse regulaarsete
ajavahemike tagant (max seitse päeva) veevahetus. Lisaks siis, kui
● tagatakse, et maja või ehituse veeühendus on läbi loputatud ja muudetud seeläbi
sobivaks ühendamise ja töö jaoks,
● torusüsteemi täitmine toimub hügieeniliselt laitmatute osade kaudu,
● süsteem on tiheduskontrollist kuni kasutuselevõtuni tervenisti täidetud ja on
võimalik vältida osalist tühjenemist.
Saksamaa joogiveemäärus 2. augusti 2013 versioonis, § 11
3)
Saksamaa jaoks määrab Saksamaa joogiveemääruse 2. augusti 2013 versiooni
§ 11 "Töötlusained ja desinfitseerimismeetodid", et joogivee desinfitseerimisel tohib
kasutada ainult neid töötlusaineid, mis sisalduvad Saksamaa tervishoiuministeeriumi
loendis. Seda loendit haldab Saksamaa keskkonna-amet.
Tehnilised eeskirjad – tööleht DVGW W 557 (A), oktoober 2012, DVGW
4)
Deutscher Verein des Gas- und Wasserfaches e. V.
Saksamaal tuleb järgida töölehte Tehnilised eeskirjad – tööleht DVGW W 557 (A),
oktoober 2012, DVGW Deutscher Verein des Gas- und Wasserfaches e. V. juurde-
kuuluvate põhjalikumate juhistega "Joogiveepaigaldiste puhastamise ja desinfitsee-
rimise" kohta.
Lõigu 6 "Puhastamine" punktis 6.1 "Üldist, puhastamise eesmärk" on kirjas: "Joogivee
mikroobse saastatuse korral tuleb esimese meetmena teha puhastamine. Neil
juhtudel võib pärast puhastamist olla nõutav ka süsteemi täiendav desinfitseerimine.
Lõik 6.3 "Puhastusmeetodid" kirjeldab muuhulgas põhimõtteliselt juba standardis
EN 806-4 esitatud läbipesumeetodeid "Läbipesemine veega" ning "Läbipesemine
vee ja õhu seguga". Nii torustiku esmakordsel paigaldamisel kui ka remonditööde
käigus võib torusüsteemi sattuda mustus, samuti võib esineda isegi mikrobakteriaalse
saastumise oht. Lõigus 6.3.2.2 "Läbipesemine vee ja õhu seguga" on kirjas: "Toru-
dest koorikute, setete ja biokilede eemaldamiseks tuleb torud läbi pesta vee ja õhuga,
et puhastustõhusus oleks suurem. Turbulentne vool kogu torus tekitab kohapeal
suuri jõude setete liigutamiseks. Võrreldes ainuüksi veega läbipesemisega on veekulu
sel puhul oluliselt väiksem.
Lõik 7 "Desinfitseerimine" kirjeldab põhjalikult süsteemi termilist ja eriti keemilist
desinfektsiooni kui joogiveepaigaldise saastest puhastamise katkestustega meedet.
"Süsteemi desinfitseerida on lubatud põhimõtteliselt ainult vastava valdkonna ette-
võtetel." Lõigus 7.4.2 märgitakse ära kolm "järeleproovitud desinfektsioonikemikaali":
vesinikperoksiid H
O
, naatriumhüpoklorit NaOCl ja kloordioksiid ClO
2
2
kasutuskontsentratsioon ja toimeaeg. Nt vesinikperoksiidi kasutuskontsentratsioon
on 150 mg H
O
/l ja toimeaeg 24 tundi. Lisa A sisaldab täpsemat teavet nende
2
2
desinfektsioonikemikaalide kohta, nt kasutamise ja tööohutuse kohta. Lisa B kirjeldab
materjalide resistentsust soovitatud desinfektsioonikemikaalide suhtes.
est
, nende
2
387
Werbung
