Promedon Splentis Gebrauchsanweisung Seite 95

TEAVE PATSIENDILE
Kirurg vastutab patsiendi põhjaliku nõustamise ja läbivaatuse eest ning
peab võtma patsiendilt enne võrgu implanteerimist teadva nõusoleku.
Eeskätt tuleb patsiendiga läbi arutada alternatiivsed konservatiivsed ja
kirurgilised ravivõimalused. Kirurg peab patsienti nõustama võimalike
kõrvaltoimete, sh urogünekoloogilise kirurgilise võrguga seotud eeliste ja
kahjulike toimete osas.
Patsienti tuleb teavitada, et Splentis on püsiimplantaat ja kõik
implantaadiga seotud tüsistused võivad vajada täiendavat operatsiooni.
Patsient peab kirurgiga kohe ühendust võtma, kui tekivad implantaadi
infektsiooni nähud või muud tüsistused, nt:
• purulentne või verine eritis tupest;
• tugev valu;
• palavik.
Patsient peab vähemalt kuus nädalat pärast operatsiooni hoiduma raskete
asjade tõstmisest, liigsest füüsilisest pingutusest, suguühtest ja muude
tuppe sisestatavate vahendite kasutamisest.
Vastunäidustuste puudumise korral võib umbes 6 nädalat pärast
operatsiooni kaaluda paikset ravi östrogeenidega.
IMPLANTAADIKAART
Patsiendile tuleb anda implantaadikaart, millel on kirjas:
• seadme nimi;
• seadme tüüp;
• seeria- ja partiinumber või seadme kordumatu identifikaator (nagu on
asjakohane);
• tootja nimi, aadress ja veebisait;
• patsiendi nimi või patsiendi ID;
• implanteerimise läbi viinud tervishoiuasutuse nimi ja aadress;
• implanteerimise/eksplanteerimise kuupäev;
• hoiatused, ettevaatusabinõud või patsiendi võetavad meetmed;
• seadme eeldatav tööiga ning kohustuslikud järelkontrollid;
• muu teave patsiendile seadme ohutu kasutamise tagamiseks.
Implantaadikaart EI kuulu Splentise komplekti ja selle peab koostama
arst.
KIRURGILINE PROTSEDUUR
Valmistage patsient operatsiooniks ette vastavat kohalikele
standardprotseduuridele ja transvaginaalsele vaagnapõhja organite
prolapsi rekonstruktsioonile kohalduvatele nõuetele. Splentis
implanteeritakse kas üld- või piirkondliku anesteesiaga. Tehnika kirjeldus
on kokku võetud järgmistes etappides.
MÄRKUS. Neli nädalat enne operatsiooni eemaldage tupesisene
pessaar, et vältida tupe epiteelkihi operatsioonieelseid kahjustusi, nt
erosioone ja haavandeid.
Positsioneerimine
Kasutage standardset või kõrget litotoomiaasendit lähtuvalt kirurgi
standardprotseduurist. Enne operatsiooni alustamist veenduge, et põis
oleks tühi. Vajaduse korral kasutage põiekateetrit.
MÄRKUS. Patsiendi litotoomiaasend võib põhjustada alajäsemete
närvikahjustusi ja survesündroomi. Riski vähendamiseks piirake puusa
liigset painutamist ja abduktsiooni ning operatsiooni ajalist kestust.
Kirurgilised etapid
1. Tupeseina täiemahuline dissektsioon
Keskjoone dissektsiooniks asetage tupeseinale vertikaalselt kaks Allise
klemmi. Vesikovaginaalse ruumi tekitamiseks lükake põis tupeseinast
pöidla ja nimetissõrmega eemale. Enne esimest sisselõiget tehke
süstitava füsioloogilise lahusega hüdrodissektsioon, et tekitada tupeseina
ja selle all olevate struktuuride vahele ruumi. Tehke anterioorne keskjoone
kolpotoomia ja seejärel teravate ja nüride vahenditega täiemahuline
tupeseina dissektsioon, et jõuda vesikovaginaalsesse ruumi.
MÄRKUS. Verevoolu tõkestamise vältimiseks piirake elektrokauteri
kasutamist.
MÄRKUS. Osaline dissektsioon võib häirida tupe limaskesta
verevarustust ja suurendada võrgu paljastumise riski.
2. Võrgu implanteerimine
Tekitage terava ja nüri dissektsiooni teel (nagu on asjakohane) vesiko-
ja rektovaginaalne ruum. Seejärel sisenege sõrmdissektsiooni teel
pararektaalsesse ruumi ja tuvastage nimetissõrme abil häbemeluu
ülemine haru. Häbemeluu ülemine haru ja sakrospinaalne ligament
tuvastatakse palpeerides. Sakrospinaalset ligamenti ümbritsev kude
pühitakse häbemeluu ülemiselt harult nimetissõrmega ettevaatlikult ära.
See etapp tuleb läbi viia bilateraalselt.
95