■ Lülitage enne tankimist mootor välja ja laske seadmel
maha jahtuda. Kui bensiini loksutati üle, siis puhasta-
ge kohe asjaomased kohad. Ärge laske kütusel oma
riietusele sattuda, vastasel juhul vahetage see kohe.
■ Vältige samuti naha ja silmade kokkupuudet bensii-
ni või määrdeainetega (õli).
■ Ärge hingake bensiiniaure/määrdeõliaure sisse.
■ Pöörake tähelepanu ebatihedustele. Kui bensiini
voolab välja, siis ärge käivitage mootorit. Valitseb
põletuste oht.
■ Avage paagikorki üksnes ettevaatlikult, et valitsev
ülerõhk saaks aeglaselt haihtuda ja bensiin ei prit-
siks välja.
6.6 Enne käikuvõtmist
m HOIATUS
Viige ülekontrollimised läbi alati enne käikuvõtmist ja
väljalülitatud mootori korral.
Kontrollige seadet iga kord enne kasutamist ja pärast
mahakukkumist käitusohutu seisundi suhtes.
Kontrollige, kas kõik liikuvad osad talitlevad laitmatult.
Paljude õnnetuste põhjus peitub halvasti hooldatud
tööriistades.
Laske kahjustatud osad kvalifitseeritud erialaperso-
nalil remontida.
Kasutage kettsaagi ja tarvikuid ainult vastavalt käes-
olevatele korraldustele. Arvestage seejuures töötin-
gimustega ja teostatava tegevuse iseloomuga. Moo-
tortööriistade kasutamine muudeks kui ettenähtud
rakendusteks võib põhjustada ohtlikke olukordi.
■ Kontrollige regulaarselt ketipiduri talitluskõlblikkust
(eesmine käekaitse, vt joon. B).
■ Kontrollige juhtplaati, kas see on õigesti monteeritud.
■ Kontrollige saeketti, kas see on õigesti pingutatud.
Järgige tarvikute määrimist, ketipinget ja vahetust
puudutavaid juhiseid. Asjatundmatult pingutatud
või määritud kett võib katkeda või tagasilöögi riski
suurendada.
■ Hoidke lõiketööriistad teravad ja puhtad. Teritage
seda regulaarselt ja vahetage kulunud osad õige-
aegselt välja. Hästi hoolitsetud teravate lõikeserva-
dega lõiketööriistad kiiluvad vähem kinni ja neid on
lihtsam juhtida.
■ Kontrollige gaasihooba ja gaasihoova riivi kerge
liikuvuse suhtes. Gaasihoob peab lähtepositsiooni
tagasi vetruma.
■ Kontrollige, kas paagis on piisavalt kütust ja keti-
määrdeõli.
■ Kontrollige, kas käepidemed on puhtad, kuivad ja
õlist ning mustusest puhtad.
■ Ärge teostage töid kunagi üksi. Hädajuhtumil peab
olema keegi läheduses.
■ Kasutage kettsaagi ainult siis, kui seisate kõval,
kindlal ja tasasel pinnal. Vältige ebaharilikku keha-
hoiakut. Libe aluspind või ebastabiilsed seisupin-
nad (nt redelil) võivad põhjustada tasakaalukadu
või kontrolli kaotust kettsae üle.
54 | EE
Hoolitsege turvalise seisu eest ja hoidke alati tasa-
kaalu. Nii saate kettsaagi ootamatutes olukordades
paremini kontrollida.
■ Ärge töötage kettsaega puul. Puu otsas töötamisel
valitseb vigastusoht.
■ Ärge saagige kunagi õlgadest kõrgemal.
■ Hoidke kettsaagi alati parema käega tagumisest
käepidemest ja vasaku käega eesmisest käepide-
mest (vt joon. D). Kettsaest vastupidises tööasen-
dis kinnipidamine võib tõsta vigastuste riski, mistõt-
tu ei tohi seda rakendada.
■ Hoidke töötava kettsae korral kõiki kehaosi saeke-
tist eemal. Veenduge enne kettsae käivitamist, et
saekett ei puutu millegi vastu. Kettsaega töötamisel
võib hetkeline tähelepanematus põhjustada olukor-
ra, kus saekett tabab riietust või kehaosi.
■ Lülitage kettsaag kohe välja, kui tuvastate seadme
käitumises tuntavaid muutusi.
■ Kui kettsaag on kivide, naelte või muude kõvade
esemetega kokku puutunud, siis lülitage mootor
kohe välja ja kontrollige saekett ning juhtplaat kah-
justuste suhtes üle.
■ Ärge laske kettsael maha kukkuda, ärge lööge
seda vastu takistusi ega kasutage juhtplaati kunagi
kangina.
■ Saagige kettsaega ainult puitu.
■ Arvestage pinge all seisva oksa lõikamisel, et see
vetrub tagasi. Kui puitkiudude pinge on vabastatud,
võib pingutatud haru vastu operaatorit lüüa ja/või
kettsae juhtimise alt välja viia.
■ Olge madala alusmetsa ja noorte puude lõikamisel
eriti ettevaatlik. Peen materjal võib saeketti kinni jää-
da ja Teie pihta lüüa või Teid tasakaalust välja viia.
6.7 Vibratsioonid
m HOIATUS
Vältige võnkeriske, nt valgete sõrmede sündroomi
(verevarustushäirete) riski.
Raynaud' sündroom on veresoonte haigus, mille pu-
hul lähevad väikesed veresooned sõrmedes ja var-
vastes spastiliselt krampi. Sümptomite hulka kuulu-
vad: tundetus, tundlikkuse kadu, kihelus, sügelus,
valu, jõu vähenemine, naha värvuse või seisundi
muutmine. Asjaomaseid piirkondi ei varustata enam
piisavalt verega ja need muutuvad seetõttu äärmiselt
kahvatuks. Vibreerivate tööriistade sagedane kasu-
tamine võib halvendatud verevarustusega isikutel (nt
suitsetajad, diabeetikud) närvikahjustusi tekitada. Kui
märkate ebatavalisi vaevusi, siis lõpetage kohe töö ja
pöörduge arsti poole. Pikaajalistele ja regulaarsetele
kasutajatele soovitatakse seetõttu käte ning sõrmede
seisundit täpselt jälgida. Järgige selle kohta ohtude
vähendamiseks järgmisi juhiseid:
■ Hoidke oma keha, eriti käed just külma ilmaga soojad.
■ Tehke regulaarselt pause ja liigutage seejuures ve-
revarustuse parendamiseks käsi.
www.scheppach.com