Werbung
Verfügbare Sprachen
Verfügbare Sprachen
• Keevitatav koht tuleb töödetailil roostest ja värvist
puhastada.
• Valige soovitud keevitusvool olenevalt keevitustraadi
läbimõõdust,
materjali
sissepõletussügavusest.
• Juhtige põleti düüs (7) töödetailil keevitatava koha
juurde ja hoidke keevituskaitsesirmi näo ees.
• Vajutage nüüd põleti klahvi (9), et edastada
keevitustraati. Kui valguskaar põleb, siis edastab
seade keevitustraati keevisvanni.
• Määrake
keevitusvoolu
proovitükil testimisega. Hästi seadistatud valguskaar
on pehme, ühtlaselt sumiseva heliga.
• Lülitage kareda või kõva tärina korral kõrgemale
võimsusastmele (suurendage keevitusvoolu).
• Kui keevituslääts on piisavalt suur, siis juhitakse
põletit (8) aeglaselt piki soovitud serva. Põleti düüsi
ja töödetaili vahekaugus peaks olema võimalikult
väike (mitte mingil juhul üle 10 mm).
• Vajaduse korral pendeldage kergelt, et keevisvanni
veidi
suurendada.
on esmaseks raskuseks korraliku valguskaare
tekitamine.
Selleks
seadistada.
• Sissepõletussügavus
sügavusele materjalis) peaks olema võimalikult
suur, kuid keevisvann ei tohiks läbi töödetaili vajuda.
• Kui keevitusvool on liiga madal, siis ei sula
keevitustraat õigesti. Selle tagajärjel sukeldub
keevitustraat
keevisvannis
töödetailini.
• Šlakki tohib eemaldada alles pärast õmbluse
mahajahtumist. Keevituse jätkamiseks katkestatud
õmblusel:
• Eemaldage esmalt alustuskohast šlakk.
• Valguskaar süüdatakse õmbluse vuugis, juhitakse
jätkukoha juurde, sulatatakse pind seal korralikult
üles ja seejärel jätkatakse keevisõmblust
Keevisõmbluse tegemine
Torkeõmblus või katkendlik keevitamine
Põletit
lükatakse
Sissepõletussügavus on väiksem, õmbluse laius
suurem, õmbluse ülavall (keevisõmbluse nähtav
pealispind) lamedam ja sidumisveatolerants (vead
materjali kokkusulatuses) suurem.
paksusest
ja
soovitud
optimaalne
seadistus
Vähem
kogenud
isikutele
tuleb
keevitusvool
õigesti
(vastab
keevisõmbluse
ikka
ja
jälle
ettepoole.
Tulemus:
www.scheppach.com
Lohistusõmblus või tõmbav keevitamine
Põletit tõmmatakse keevisõmblusest eemale. Tulemus:
Sissepõletussügavus suurem, õmbluse laius väiksem,
õmbluse
ülavall
väiksem.
Keevisliited
Keevitustehnika on kaks põhilist ühendusliiki:
Põkkõmblus- (välisnurk) ja nurkõmblusliide (sisenurk
ning ülekate).
Põkkõmblusliited
Põkkõmblusliidete puhul kuni materjalipaksuseni 2
mm seatakse keevitusservad täielikult üksteise vastu.
Suuremate paksuste korral tuleks valida 0,5 - 4 mm
vahekaugus. Ideaalne vahekaugus sõltub keevitatavast
materjalist (alumiinium või teras), materjali koostisest ja
valitud keevitusliigist.
See vahekaugus tuleks määrata proovitoorikul.
Lamedad põkkõmblusliited
Keevitusi tuleks teostada ilma katkestuseta ja piisava
sissetungimissügavusega, mistõttu on hea ettevalmistus
äärmiselt tähtis. Keevitustulemuste kvaliteeti mõjutab
järgnev: voolutugevus, keevitusservade vahekaugus,
põleti kalle ja keevitustraadi läbimõõt. Mida püstjamalt
põletit töödetaili suhtes hoitakse, seda suurem on
sissetungimissügavus ja vastupidi.
Nurkõmblusliited
kuni
Nurkõmblus tekib, kui töödetailid paiknevad üksteise
suhtes vertikaalselt. Õmblus peaks olema võrdse
küljepikkusega kolmnurga kujuga ja kerge neeluga.
Ülekattega keevisliited
Levinuim ettevalmistus on sirgete keevitusservadega.
Keevituse
nurkkeevisõmblusega. Mõlemad töödetailid peavad
olema üksteisele võimalikult lähedale paigutatud.
Deformatsioonide ennetamiseks või vähendamiseks,
mis võivad tekkida materjali karastumise ajal, on hea
töödetailid rakisega fikseerida. Tuleb vältida keevitatud
struktuuri jäigastamist, et vältida keevituses murdeid.
Neid raskusi saab vähendada, kui valitseb võimalus
töödetaili nii keerata, et keevituse saab läbi viia kahe
vastassuunalise käiguga.
Traadi läbimõõt mm x 10 = gaasivool l/min
0,8 mm traadi puhul on nt väärtuseks u 8 l/min.
kõrgem
ja
sidumisveatolerants
saab
lahendada
tavalise
EE | 49
Werbung
