Scheppach DM460T Anleitung Seite 52

Tööjuhised
Asjatundliku treimise eelduseks on laitmatu, teravaks
lihvitud treitööriist.
Materjali valimine
• Treipuit peab olema hea kvaliteediga, ilma vigadeta
nagu ristpraod, pealispinnapraod või oksakohad. Viga-
ne puit kaldub killunema ja põhjustab kasutajale ning
masinale riske.
• Liimitud puidutükkidest töödetaile peaks töötlema ai-
nult kogenud käsitööline. Nende puidutükkide treimine
nõuab hoolikat liimimist ilma nõrkade kohtadeta, sest
töödetail võib tekkiva tsentrifugaaljõu tõttu plahvatada.
Juhis: Põhiteadmiste valdamiseni peaks amatöör töö-
tama eranditult massiivse materjaliga.
Materjali ettevalmistamine
• Pikipuidu treimiseks tuleb materjal eelnevalt nelikantku-
jusse lõigata.
• Ristipuidu treimiseks tuleb materjal samuti toorelt mõõtu
lõigata. Saagige lintsaega toorelt välja. Sobilik on kaheksa-
nurkne kuju; seeläbi saab vibratsioone enamjaolt vältida.
Töödetailide tsentreerimine, joon. 05
Ettevalmistatud töödetailide tsentreerimine on enne ma-
sinasse panemist tähtsaks töökäiguks. Tsentreerimine tä-
hendab töödetaili keskpunkti väljamõõtmist ja kärnidega
tähistamist.
Lööge keskpunkti 1,5 kuni 2 mm läbimõõduga süvend.
Kui töödetaili ei tsentreerita täpselt, siis tekivad viskumise
tõttu tugevad vibratsioonid. Tagajärjeks võib olla töödetaili
väljapaiskumine.
JUHIS:
Töödetaili täpne tsentreerimine võrdub tasapinnalise käiguga.
Treimistöö ajal
• Töödelge veel toorvormis töödetaili madalate pöörete-
ga. Pärast eeltreimist, see tähendab pärast töödetaili
põhikuju ja tasapinnalise käigu saavutamist võib pöör-
deid tõsta.
LÜLITAGE MOOTOR EELNEVALT VÄLJA – TÕMMAKE
VÕRGUPISTIK VÄLJA
• Kaasaliikuvat kärntippu tuleb käsiratta kaudu väljalülita-
tud mootori korral vahepeal järele seada.
Kärntipp peab tugevasti puidus istuma.
Pöörake töödetaili käsitsi, et kontrollida tugevat istu tip-
pude vahel.
Töödetaili märgistamine
Mõnikord tuleb töödetail enne valmissaamist pingutusest
välja võtta. Eeliseks on eelnevalt pliiatsiga töödetailile ja
kaasavedajale märgistus teha.
Pange uuesti kinnipingutamisel märgistused kohakuti.
Erialakirjandus
Erialakaubandus pakub Teile treimise kohta asjaomast
erialakirjandust. See on algajatele ja oskajatele töötamisel
ning paljude töötluse mõttealgatuste puhul suureks abiks.
52 eesti
m Elektriühendus
Installeeritud elektrimootor on käitusvalmis kujul külge
ühendatud. Ühendus vastab asjaomastele VDE ja DIN
nõuetele. Kliendipoolne võrguühendus ja kasutatav pi-
kendusjuhe peavad vastama nendele eeskirjadele.
Tähtsad juhised
Mootor lülitub selle ülekoormamisel iseseisvalt välja. Pä-
rast mahajahtumisaega (ajaliselt erinev) saab mootori jäl-
le sisse lülitada.
Kahjustatud elektriühendusjuhe
Elektriühendusjuhtmetel tekivad sageli isolatsioonikahjus-
tused. Põhjusteks on:
• Survekohad, kui ühendusjuhtmed veetakse läbi akende
või uksevahede.
• Murdekohad ühendusjuhtme asjatundmatu kinnitamise
või vedamise tõttu.
• Sisselõikekohad ühendusjuhtmest ülesõitmise tõttu.
• Isolatsioonikahjustused seinapistikupesast väljarebimise tõttu.
• Praod isolatsiooni vananemise tõttu.
Selliselt kahjustunud elektriühendusjuhtmeid ei tohi kasu-
tada ja need on isolatsioonikahjustuste tõttu eluohtlikud.
Kontrollige elektriühendusjuhtmed regulaarselt kahjus-
tuste suhtes üle. Pidage silmas, et ülekontrollimisel pole
ühendusjuhe vooluvõrku ühendatud.
Elektriühendusjuhtmed vastavad asjaomastele VDE ja
DIN nõuetele. Kasutage ainult tähisega H 07 RN ühen-
dusjuhtmeid. Ühenduskaablile trükitud tüübitähis on ees-
kirjaga kohustuslik.
Vahelduvvoolumootor, joon. 06
• Võrgupinge peab olema 220 – 240 volti
• Kuni 25 m pikkused pikendusjuhtmed peavad olema
ristlõikega 1,5 ruutmillimeetrit.
Elektrialase varustuse ühendamist ja remonti tohib teos-
tada ainult elektrispetsialist.
Küsimuste korra esitage palun järgmised andmed:
• mootori tootja
• mootori vooluliik
• masina tüübisildi andmed
• lüliti tüübisildi andmed
Saatke mootori tagasisaatmisel meile alati terviklik ajami-
moodul koos lülitiga.