REMS Unimat 75 Betriebsanleitung Seite 119

est
4. Töötamine
4.1. Parempidised – vasakpidised keermed
Jälgida, et valitud lõiketeradele vastaks õige sulgurkang ja lukustuskruvi
asend oleks õige (vt. 3.2.) ning et lõikepea pöörete suund reversiivlülitil
(5) oleks õigesti määratud (vt. 2.2.).
4.2. Keerme suuruse määramine
Soovitud keerme suurus määratakse nelikantvõtmega (9) (joonis 5) sea-
distusspindlil (10) (joonis 2). Eelhäälestus toimub seadistusspindli aseta-
misega nii, et markeering hoidjal 1 (aknake lõikepeal (11)) vastab mar-
keeringule lõikepeal. Täpsem seadistamine tehakse iga masinaga kaa-
sa antud peenhäälestustabeli abil. Selles tabelis on iga keermeläbimõõdu
jaoks seadistusspindli vastav number märgitud. See seadistusnumber
peab lõikepea häälestusspindli kohale märgitud markeeringuga (12) kat-
tuma. Vasakpidiste keermete jaoks kehtib markeering vastaspoolel (13).
Peab ilmtingimata jälgima, et seadistamise ajal oleks sulgurkang (1) lu-
kustuskruvi (3) juures, s.t. lõikepea on suletud. Kui masinaga ei ole lõi-
keteri kaasas, peab seadistusnumbri ise keermemuhvi või mustri järgi
kindlaks tegema.
4.3. Pikkuse määraja seadistamine
Soovitud keerme pikkus määratakse pikkuse määraja (14) (joonis 4) abil.
Selleks vabastada pitskang (15) ja pikkus skaala (16) järgi paika panna.
Vajadusel liigutada ajamit lõikekangi abil vasakule. Kooniliste torukeer-
mete puhul tehakse norm-keermepikkus automaatselt, kui pikkusemääraja
on skaala (16) järgi paika pandud.
Pikad keermed vt. 4.6.
4.4. Pöörete arvu määramine
REMS Unimat 75–l on 2 pöörete arvu. Väiksemate keermeläbimõõtude
jaoks (kuni ca 45 mm) valitakse nupu II (18) (joonis 4) vajutamisega pööre-
te arv 70 1 /min. Suuremate keermeläbimõõtude jaoks (alates ca 45 mm)
valitakse nupu I (19) abil pöörete arv 35
robustsete keermete tegemiseks võib valida pöörete arvu 35
REMS Unimat 77–l on 4 pöörete arvu. Lisaks elektrilisele pöörete arvu
valikule nupu I (19) ja II (18) abil, saab valida veel 2 pöörete arvu ajami
lülituskangi (20) vajutamise või tõmbamisega:
8 1 /min.: ajami lülituskang alla vajutatud
+ nupp I raskesti lõigatavatele materjalidele 3 kuni 4"
16 1 /min.: ajami lülituskang alla vajutatud
+ nupp II normaalselt lõigatavatele materjalidele 3 kuni 4"
raskelt lõigatavatele materjalidele 1
25 1 /min.: ajami lülituskang tõmmatud
+ nupp I normaalselt lõigatavatele materjalidele 1
raskesti lõigatavatele materjalidele kuni 1"
50 1 /min.: ajami lülituskang tõmmatud
+ nupp II normaalselt lõigatavatele materjalidele kuni 1"
4.5. Materjali pingutamine
Sulgurkang (1) on suletud.
Mehhaaniline pitskruvi:
Materjal ettevaatlikult kuni keermeteradeni lükata. Pingutuskangiga (23)
(joonis 4) pingutatakse materjal isetsentreeruvalt.
Pneumaatiline pitskruvi:
Pneumaatiline pingutushoob seadistatakse pingutatava läbimõõdu jaoks
järgmiselt:
Vabastada pitskruvi (27). Pitskruvi pingutuskangiga (23) avada. Jalglüliti-
le vajutamisega pneumaatiliselt mõjutatud pingutuskülg ette nihutada. Ma-
sinaga kaasasolev distantsplaat lükata pneumaatiliselt mõjutatud pingut-
uskülje ja selle kere vahele. Pneumaatiliselt mõjutatud pingutuskülg jal-
glüliti vajutustega tagasi lükata. Pitskruvi pingutuskangiga (23) sulgeda
käsitsi, kuni pingutuskülg asetseb kergelt vastu materjali. Pitskruvi (27)
kinni tõmmata. Vajutada jalglülitit, distantsplaat ära võtta. Nüüd tegutse-
da nagu „mehhaanilise pitskruvi" puhul kirjeldatud, kusjuures materjali pin-
gutatakse või lastakse pinge alt vabaks jalglüliti vajutustega.
4.6. Töö kulg
Kaitsekate (21) sulgeda. Masin sisse lülitada (pöörete arvu kohta vt. 4.4.)
Keermed lõigata lõikekangi (17) vastupäeva keerates. Kui 2 kuni 3 keer-
mekäiku on lõigatud, toimub eene automaatselt edasi. Kui määratud keer-
1 /min. Kõvem materjal või väga
1 /min.
1 / – 2 1 / "
4 2
1 / – 2 1 / "
4 2
mepikkus on saavutatud, liigub sulgurkang (1) avamisnukile (2) ja lõike-
terad avanevad automaatselt. Ajam lükata lõikekangi (17) päripäeva kee-
rates paremale. Parempoolses lõppasendis sulgub lõikepea uuesti. Nüüd
lülitada masin välja (22) ja materjal välja võtta.
Unimat 75-ga saab lõigata kuni Ø 30 mm pikki keermeid. Seejuures vi-
iakse materjal läbi ajami ja mootori (õõnesvõll). Enne kui sulgurkang lõi-
kepea avab, lülitada masin välja, pitskruvi avada, lõikekangi (17) abil lõi-
kepea materjaliga koos viia parempoolsesse lähteasendisse. Pitskruvi uu-
esti sulgeda, masin uuesti sisse lülitada. Seda protsessi võib mitu korda
korrata.
4.7. Eri-pingutusvahendid
Plankide ümarmaterjalide ettevaatlikuks pingutamiseks, ümarate kunst-
materjalidest lattide jms. pingutamiseks, samuti tihvtkruvide ja kuuskant-
kruvide pingutamiseks on võimalik tarnida eri-pingutusvahendeid.
Niplite lõikamiseks kasutatakse REMS nippelfixi, automaatse sisepingut-
uspadruniga 9 suuruses 1 / – 4". Seejuures peab jälgima, et torude otsad
2
oleks seestpoolt krassist puhastatud, torud tuleb lükata alati lõpuni välja
ja et ei lõigataks lühemaid nipleid, kui normid ette näevad.
4.8. Raskestilõigatavad materjalid
Keermete lõikamiseks materjalidele, mille tugevus on suurem (alates ca
500 N/mm²) ja roostevaba terase lõikamiseks (Inox) peab kasutama HSS-
lõiketerasid.
5. Töökorras hoidmine
Enne töökorda seadmist ja remontimist masin vooluvõrgust välja tõmmata!
Neid töid tohivad teostada vaid spetsialistid ja vastava väljaõppe saanud isikud.
5.1. Hooldus
REMS Unimat 75 ja 77 on normaalse töö puhul hooldusvabad. Ajam
töötab suletud õlisüsteemil ja teda ei pea õlitama. Õli ei pea süsteemi
juurde lisama.
Suure koormuse korral, s.t. seeriatootmise korral, peab REMS Unimat
75-l kontrollima õlitaset ajamis. Selleks vabastada sulgurkruvi õlimõõte
vardaga (plahvatusjoonis pos. 59), vajadusel ajamiõli (Art. nr. 091040
R1,0) juurde valada.
5.2. Inspektsioon/töökorda seadmine
Teatud aja järel tuleb jahutusvedeliku paaki puhastada. Selleks tühjen-
dada paak laastukausi all oleva väljalaskeava kaudu.
Kui sulgurkang liigub halvasti, seda eriti, kui lõikepäid ei ole sees, peab
sildi (24) lõikepealt maha kruvima. Nüüd saab mustuse ja laastud (kõige
paremini surveõhuga) välja puhuda (seadistusspindlit (10) mitte demon-
teerida).
5.3. Lõiketerade teritamine
Teritusnurgaks (joonis 7) on valitud väärtus γ = 20°. Kaasasolevas seadi-
stusavauses on täke, mis vastab väärtusele 20°. Tugevamate materjali-
de jaoks on mõttekas teritusnurka suurendada. Samas võib osutuda va-
jalikuks, eriti kui lõiketerad kinni kiiluvad (näit. õhukeseseinalised torud,
värvilised metallid, kunstmaterjal), γ väärtust vähendada.
Üldiselt kehtivad järgmised kogemustel põhinevad väärtused:
keskmise tugevusega terased (300...400 N/mm²),
roostevabateras
suure tugevusega terased
värvilised metallid
kunstmaterjalid, näit. kõva PVC (eriterad)
Suuremate kui 33 mm keermete puhul peab terale tegema 45° kalde
(joonis 7). See peab olema nii suur, et lõiketera ei ulatuks üle kaldpinna
(joonis 10 (26)).
Lõiketera kalle hoidjas on vastavuses keerme suurusele. Sellele kal-
denurgale vastavalt peab nurga δ (joonis 9) olema antud ka lõiketerale,
et lõiketera hambaotsad pärast hoidjasse paigaldamist oleks ühel tasa-
pinnal paralleelselt kinnitustasapinnaga. Seejuures peab kinni pidama to-
lerantsist +/– 0,05 mm. Ka juurdeostetud lõiketerade puhul peab jälgima
hoidja kaldenurka, kuna erinevaid lõiketerasid saab paigaldada erineva-
tesse hoidjatesse, et peenkeermeid valmistada.
Teatud lõiketerade puhul on tolerantsi parandamiseks pikkade keermete
jaoks sisse lihvitud juhthambad. Need peab lõiketerade teritamisel uue-
sti sisse tegema.
est
γ = 20°
γ = 20...25°
γ = 10...20°
γ = 0°