Kasutuselevõtmine - REMS SSG 110/45 Betriebsanleitung

est
1.6. Müra
Töökohal emissioon
1.7. Vibratsioon
Mõõdetud efektiivväärtus
kiirendusel
2. Kasutuselevõtmine
2.1. Vooluühendus
Kütteelement-jooteseade peab olema vooluvõrku ühendatud maandu-
sega pistikupesa kaudu. Jälgida pinge nimiväärtust! Enne seadme ühen-
damist vooluvõrku peab kontrollima, kas seadme markeeringul näidatud
pinge on vastavuses vooluvõrgu pingega.
2.2. Küteelement-jooteseadme käestpanemine
Seadmega on kaasas alus (1), vt. joonis1. Alus on mõeldud kasutami-
seks jootmise ajal või käest ära panemiseks. Lisatarvikuna on võimalik
kaasa saada ka hoidik tööpingile (2), vt. joonis 2, mille abil saab seadet
horisontaalselt või vertikaalselt tööpingile kinnitada.
Ettevaatust!
Kuuma seadet tohib puudutada vaid käepidemest (3)! Mitte kunagi ei
tohi puudutada kütteelementi (49 või plekkosi käepideme (3) ja kütte-
elemendi (4) vahel! Põletuse oht! Kütteelemendi transportimiseks on
saada kunstmaterjalist kaitsekate. Kaitsekate tuleb enne kütteelemendi
soojenemist kindlasti maha võtta, transportimiseks peab seade enne
maha jahtuma, vastasel korral saab seade kahjustada.
2.3. Elektrooniline temperatuuri reguleerimine
Nii DIN 15960 kui ka DVS 2208 osa 1 näevad ette, et kütteelemendi
temperatuuri peab olema võimalik reguleerida astmeliselt. Kütteele-
mendi konstantse temperatuuri tagamiseks on seadmed varustatud ter-
moregulaatoriga. DVS 2208 osa 1 näeb ette, et temperatuuri kõikumine
normaaltingimustes tohib olla maksimaalselt 3°C. Sellist reguleerimi-
stäpsust on võimalik saavutada vaid elektroonilise termoregulaatoriga.
Seetõttu ei tohi vastavalt DVS 2207-le jootmiseks kasutada kütteele-
ment-jooteseadmeid, millel on fikseeritud temperatuur või mehhaaniline
termoregulaator.
Kõikidel REMS kütteelement-jooteseadmetel on temperatuur regulee-
ritav. Elektrooniline termoregulaator on seadmel kaasas. Kütteelement-
jooteseadme sildil on järgmine markeering:
näit.: REMS SSG 180 EE: Reguleeritav temperatuur, elektrooniline ter-
moregulaator, reguleerib seadistatud temperatuuri kõikumisega 1°C, s.t.
seadistatud temperatuur 210° (jootetemperatuur PE) kõigub 209°C ja
211°C vahel.
2.4. Kütteelement-jooteseadme eelsoojendamine
Kui kütteelement-jooteseade on ühendatud vooluvõrku, hakkab see soo-
jenema. Põlevad punane kontroll-lamp (5) ja roheline temperatuuri kon-
troll-lamp. Seade vajab soojenemiseks ca 10 min. Kui ette seadistatud
temperatuur on saavutatud, lülitab seadme sisse ehitatud termoregu-
laator voolujuhtimise kütteelemendile välja. Punane vooluvõrgu kontroll-
lamp põleb edasi. Roheline kontroll-lamp vilgub ja näitab vastavalt sisse-
ja väljalülitumist vooluvõrgust. Pärast 10-minutilist ooteaega (DVS 2207
osa 1) võib jootmisega alustada.
2.5. Jootetemperatuuri valik
Kütteelement-jooteseadme temperatuur on ette seadistatud keskmisele
jootetemperatuurile PE-HD-torude jootmiseks (210ºC). Olenevalt toru
materjalist, samuti toru seinapaksusest võib seda temperatuuri muuta.
Siinjuures peab järgima tootja-informatsiooni torude ja detailide kohta!
Joonis 3 näitab väärtusi kütteelemendi temperatuuride kohta sõltuvalt
toru seinapaksusest. Põhimõtteliselt kehtib reegel, et õhemate seinte
puhul valitakse pigem ülemised ja paksemate puhul alumised tempe-
ratuurid (DVS 2207 osa 1). Ka ilmastikutingimused (suvi/ talv) mõjutada
temperatuurivalikut. Seetõttu peaks kütteelemendi pealispinna tempe-
ratuuri kontrollima näiteks elektrilise termomeetriga. Vajadusel saab tem-
peratuuri korrigeerida temperatuuri seadistuskruvi (7) keeramisega. Kui
temperatuuri on muudetud, peab arvestama sellega, et seadet tohib
hakata kasutama 10 min. pärast, kui soovitud temperatuur on saavutatud.
70 dB(A) 70 dB(A) 70 dB(A) 70 dB(A)
2,5 m/s 2 2,5 m/s 2 2,5 m/s 2
3. Töötamine
3.1. Töökirjeldus
Kütteelement-jooteseadmega jootmisel pannakse kokkujoodetavad
pinnad kütteelemendil surve all kokku, seejärel soojendatakse väiksema
2,5 m/s 2
surve all jootetemperatuuril ja pärast kütteelemendi eemaldamist liide-
takse pinnad surve all kokku. Vt. joonis 4.
3.2. Jootmiseks ettevalmistamine
Õues töötades peab veenduma, et jootmist ei mõjutaks ebasoodsad
ilmastikuolud. Halva ilma korral või väga tugeva päikesega peab
kasutama varjualust või telki. Et vältida jootekoha jahtumist tuule tõttu,
peab kokkujoodetavad toruotsad kinni katma. Mitteümarad toruotsad
tuleb enne jootmist ettevaatlikult ette soojendada, näit. puhuri abil.
Joota saab vaid ühesugusest materjalist ja ühesuguse seinapaksu-
sega torusid ja detaile.
3.3. Toruotste töötlemine
Toruotsad tuleb vahetult enne jootmist töödelda. Toruotsad peavad olema
täisnurga all ja siledalt lõigatud. Seda saab teha torulõikaja REMS RAS
abil (vt. 1.1.). Vajadusel peab joodetavad kohad noa või kaabitsa abil
puhastama. Pindade paralleelsus ei tohi olla väiksem kui joonisel 5 antud
pilulaiused, toru välispinna ülejääv serv tohib olla maksimaalselt 10%
seinapaksusest. Joodetavaid pindasid ei tohi enne jootmist enam puu-
dutada.
3.4. Kütteelement jootmisseadmega töötamise etapid
Kütteelement-jooteseadmega jootmisel soojendatakse kokkupandavad
pinnad kütteelemendiga jootetemperatuurini ja pärast kütteelemendi
eemaldamist joodetakse surve all kokku. Enne iga jootmist peab kon-
trollima kütteelemendi temperatuuri selle tööpiirkonnas. Vajadusel peab
kütteelemendi temperatuuri korrigeerima, vt. 2.5. Samuti peab enne iga
jootmist kütteelemendi puhastama ebemeid mittejätva paberi või lapi ja
piirituse või tehnilise alkoholiga. Mitte mingil juhul ei tohi kütteelemendi
pinnale jääda plastikmaterjali jääke. Puhastamisel peab jälgima, et küt-
teelemendi kaitsekiht ei saaks tööriistade kasutamisega kahjustada.
Töö etapid on kirjeldatud joonisel 6.
3.4.1. Liitmine
Liitmise korral surutakse kokkujoodetavad osad küttelemendi vastu seni,
kuni moodustub paksend. Liitmise ajal peab näit. PE puhul rakendama
survejõudu 0,15 N/mm² (DVS 2207 osa 1).
Vastavalt erinevatele toru läbimõõtudele ja erinevatele toru seinapak-
sustele tuleb välja arvutada survetugevus, mida rakendada ühendata-
vatele pindadele, et saavutada Liitmissurve 0,15 N/mm². Survejõud F
arvutatakse survejõu tulemuse p ja torupinna A järgi (F = p · A), s.t. toru-
pindasid peab seda suurema survejõuga kokku suruma, mida suurem
on torupind. Näit. Ø 110 mm toru puhul, PN 3,2 (s = 3,5 mm) torupinnaga
1170 mm² on nõutav survejõud F = 0,15 N/mm² · 1170 mm² = 175 N.
Tabel joonisel 7 näitab nõutavat survejõudu, millega toruotsad kokku
surutakse. Suuremate toru läbimõõtude puhul peab kasutama selleks
sobivat jooteseadet.
Liitmine on lõpetatud, kui toru ümber on kogu ulatuses tekkinud pak-
send, mis on vähemalt nii kõrge kui joonisel 8 veerus 2 näidatud.
3.4.2. Soojendamine
Soojendamiseks langetatakse surve nullilähedaseks. Soojenemisaeg
on näidatud joonisel 8 veerus 3. Soojendamisel tungib soojus joodeta-
vatesse pindadesse ja tõstab nende temperatuuri jootetemperatuurini.
3.4.3. Ümberseadistamine
Pärast soojendamist peab ühendatavad pinnad kütteelemendilt ära
võtma ja kütteelementi peab kallutama nii, et see ei puutuks vastu soo-
jendatud pindasid. Seejärel peab ühendatavad pinnad koheselt kokku
panema. Ümberseadistamise aeg ei tohi ületada joonisel 8 veerus 4 näi-
datud aegasid, vastasel korral jahtuvad ühendatavad pinnad maha.
3.4.4. Ühendamine
Ühendatavad pinnad peab kokku viima kiirusega, mis on lähedane nullile.
Ühendamissurve peab ühtlaselt tõusvalt jõudma 0,15 N/mm² ja seda
peab jahtumisajal (joonis 8, veerg 5) nii hoidma. Survejõu tugevused
peab võtma tabelist joonisel 7. Suuremate toru läbimõõtude korral peab
kasutama sobivat jooteseadet. Pärast ühendamist peab tekkima topelt-
paksend terves ulatuses ümber ühenduskoha. Paksendi moodustumine
annab esimese orientiiri joote ühtluse hindamiseks. Paksendi mõõt K
est